Lohusalu suurregatil seilas enam aluseid kui olümpiavõistlusel
Neli päeva Lohusalu sadama lähistel toimunud suurregatil osalenud sportlased pidid pea kogu võistluste olema keskmisest kannatlikumad, sest kimbutama kippus nii tuulevaikus kui eile esile tõusnud udu.
28. august 2006, Eesti Päevaleht, Spordileht
Muidu pigem purjetamist soosiva keskmise ja tugevama tuule poolest tuntud piirkonnas valitses terve nädalavahetuse vaiksem ilm ning tuulekiirus küündis vaid napilt nelja meetrini sekundis.
Paadiklassides andis see eelised neile, kellele sobib rahulikum ilm, purjelauduritele tähendas see aga keskmisest keerulisemat võistlust. “Vahepeal muudmoodi edasi ei saanudki, kui vaid pumbates,” kommenteeris võistlusolusid tänavu kergemas kaalukategoorias
EM-il teine olnud ning Eesti meistrivõistluste raames kolmandale kohale tulnud Henri Kaar. “Teistes purjelauaklassides ilmselt nii väikse tuulega üldse merele poleks saanudki, uus olümpialaud RS:X on aga kujundatud nii, et sellega saaks võistelda ka tuulevaiksemates oludes. Eks ikka seetõttu, et olümpia peetud saaks,” lisas Kaar. Paadiklasside purjetajatel tavareeglite kohaselt pumpamine lubatud pole.
Noored tegijaid
Kokkuvõttes suuri üllatusi regatil ei sündinud, samas näitasid tublit arengut mitmed noored sportlased. Kuuel eelneval aastal kuulus 470-klassi meistrikuld paatkonnale Maria Veessaar - Maiki Saaring, tänavu said kuldmedali kaela alles juuniorideklassis võistlevad õed Marjaliisa ja Elise Umb.
Augustis Saksamaalt juunioride MM-i neljanda kohaga naasnud tüdrukud olid saavutusega väga rahul, kuid järgmiste tiitliambitsioonidega veel välja tulla ei tahtnud. “Osaleme septembris Hiinas toimuvatel täiskasvanute MM-il, kus loodame palju õppida ja kogemusi hankida. Kindlasti soovime järgmisel aastal sihiks võtta olümpiapileti lunastamise,” oli Marjaliisa Umb veendunud.
Lohusalu regatil võidetud Eesti meistritiitel oli iseäranis magus just seetõttu, et saavutus tuli nii üld- kui naiste arvestuses ning paremad oldi ka koondise noormeestest Raul Ojast ning Marko Pomerantsist.
Laser klassis üheksast lausa neli sõitu võitnud Karl-Martin Rammo on küll juba tuntum nimi, samas sõidab Laseril alles esimest aastat. Eesti meistritiitli üle oli sportlasel seetõttu iseäranis hea meel.
“Konkurents selles klassis on väga tihe ning tegijad tugevad. Õnneks mulle selline vaiksem ilm sobib,” ütles Rammo, kes oma trumbiks pidas ka teistest kergemat kaalu.
Lohusalus toimunud regatt koondas endas nii Eesti karikavõistluste teist etappi, Tallinna Jahtklubi karikavõistluseid, Eesti meistrivõistluseid ning Soome meistrivõistluseid klassis 470. Kokku tõi see võistlema 177 paati, mida on näiteks rohkem kui 1980. aasta olümpiaregatil. Eesti Jahtklubide Liit otsustas Eesti karikavõistluste sarja kümnes võistlusklassis hakata korraldama eelmisel aastal, et anda sportlastele rohkem võimalusi end ka kodustel võistlustel arendada. Kokku toimub karikavõistluste sarjas kolm etappi, viimane neist toimub septembris Tallinna lahel.
29.08.2006
